See vaade…

Elusiilid armastavad merd ja ilusaid vaateid linnale. Eelmisel nädalal sai mitmeid kordi käidud mere ääres istumas, söömas, joomas ja eelkõige vaadet nautimas. Päike loojub ja tuled süttivad, sadamas on need nii eredad. Silmapiiril on näha väikest valgustäppi, mis aga lähemale jõudes kasvab ja lõpuks suureks laevaks osutub. Autodevool Pirita teel justkui ei katkegi ja ka päris hilistel tundidel leidub mere ääres rulluisutajaid, jooksjaid, rattureid ja jalutajaid.

Istusime Maarjamäe memoriaali serval. Tõelist Nõukogude hõngu kandev kompleks avati 1975. aastal ja oli pühendatud “neile, kes võitlesid Eesti eest”. Peale veidikest uurimist avastasin üsna ebameeldivaid sündmusi, mis enne memoriaali ehitamist selles kohas toimunud on. Pole siis ime, et see seisab tänapäeval üsna üksi ja lagunevana. Ja sellest on kahju. Sest vaade on sealt hea ja koht istumiseks võiks mõnus olla. Elusiilid avastasid ka, et mida lähemale jõuab nädalavahetus seda tihedamalt asustatakse kompleks inimestega, kellel lähedust me just ei ihka. Kuid pikalt pikalt edasi Viimsi poole sõites leiab veel ja veel ilusaid kohti, kus saab nautida seda kaunist kilukarbi siluetti…

-mammu-

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s