Möödunud kolmapäeval käisid elusiilid proovimas üht järjekordset itaalia restorani. Tüüpiline itaalia nimi-Leonardo! Pole just geniaalne ent eks siin mail tüüpiline ja meeldejääv nimi. Esmamulje oli nii ja naa. Interjööris midagi väga erilist ei olnud. Suhteliselt väike ruum, kenasti kaetud lauad, seintel värvilised maalid, kuid siiski nothing special. Kuulu järgi olevat kokk ehe itaallane ja selle tõttu julgesime natuke toidult loota. Teenindus oli viisakas ja kena, neiu oskas soovitada nii toitu kui veini. Meeldiv oli ka kuulda, et tarbitav vein oli restoranil endal otse Itaaliast toodud ja sama pudelit meie kaubandusmaastikul ei leia. Vein oli hea!
Toidust. Tellisime nelja peale kahele inimesele mõeldud antipasti valiku. Seal oli nii mõnusalt rammusat salaamit kui ka maitsekat prosciutto sinki. Nelja sorti tugevat kõva Itaalia juustu, artišokki, päikesekuivatatud tomateid ja kahte sorti oliive. Ports oli täiesti piisav ent meepotis oli sealkohal üks tilk tõrva. Oliivid. Oleme fännid ja ei taha kuskil näha süsimusti ja keemilise maitsega väikseid odavaid oliive. Siis me pigem ei söögi neid! Teisalt oli lauale toodud ciabatta soe ja balsamico äädikat üks parimaist, mis olen maitsenud!
Pearoad olid üsna kallid ja ent huvitavat oli menüüs rohkelt. Valik oli raske! Elusiilid maitsesid: Gorgonzola juustuga täidetud Tortellinid pähklikastme ja Pancetta singiga,Risotto juustu ja pool- päiksekuivatatud tomatitega ja Gnocchi pasta juustukastme ja suitsusingiga. Kõrvale jõime mahedat punast 2010. aasta Abruzzo Montepulcianot!
Toidu suhtes ei pidanud pettuma. Rammus toit ja paras portsjon koos eelroaga täitsid kõigi kõhud ja ootused. Kummalisena näis meile see, et erinevad road tundusid olevat valmistatud sama juustukastme baasil. Gnocchid oli väga head ja risoto oli õige tehnoloogiaga valmistatud. Elusiilid ei nimeta seda küll linna uhkeimaks itaalia kohaks, kuid soovitavad sellgi poolest sealset toitu proovida!
-Mammu-
elusiil.wordpress.com 