Veneetsia

Enne Veneetsiasse minekut lugesin, et see on linn, mida armastatakse või vihatakse. Raudteejaamast välja astudes sain aru, et tegemist on tõesti linnaga, mis jätab kustumatu mulje olenemata millised emotsioonid sellega kaasas käivad.

Minu jaoks oli esimene kohtumine Veneetsiaga lummav. Isegi väsimus, nälg, ladisev vihm ja kohvritega ekslemine treppe täis linnas ei suutnud seda ära rikkuda. Mõnedes kuuldud juttudes linna kohta sain ise veenduda-seal on tõesti niiske, kitsas, rahvarohke. Aga üldse mitte haisev-mul ilmselt vedas! See on tõesti linn, kus ära eksmine on normaalne ja isegi soovitatav. Üks hämmastavamaid asju, millest kohe algul aru ei saanud oli mingi kummaline “rahulikkus”, mida sinna jõudes tundsin. Kuigi rahvast voorib kitsastel tänavatel nagu januseid Õllesummeril oli Veneetsiasse saabudes kohe mingi kummaline teistsugune tunne. Mõne aja pärast sain aru, et vaatamata lärmakatele itaallastele ja kruiisilaevatäiele jaapanlastele on seal vaikne. Seal puudub autode tekitatud müra ja vibratsioon. Veneetsia on justkui summutatud. See on imelik tunne, mida ei anna võrrelda ka vaiksel öösel maal viibimisega, kus vaikus on iseenesest mõistetav. Kui sind ümbritsevad tihedalt majad ja rahvas ning rohelust on näha üksnes aknakastide küljes, siis ootad ka harjumuspäraseid linna hääli. Nende asemel on aga loksuv vesi ja laulev mehike restorani ees või gondlis (päriselt ka!), itaaliakeelne vestlus veinibaaris ja kajakate karjumine katuseharjadel. Lisaks on jalakäija tänavatel ainuvalitseja ja mõne aja pärast kipuvad autod üldse ununema.

Nentima peab, et tegemist on siiski turismil elutseva linnaga ning igal võimalusel soovitakse sinu pealt võimalikult palju teenida. Hinnad on kõrged ja hea toidukoha leidmisega on nõudlikuma maitsemeele ja rahakotiga turistil tõelisi raskusi. Lisaks on jalad juba päevasest trampimisest väsinud ja pikkade vahemaade läbimine ei tundu ahvatlev. Järgmisel korral kui sinna satun olen juba targem. Soovitan ka teile, kui elu teid Veneetsiasse viib järgmist-ööbige hostelis või korteris, kus on söögitegemise võimalus ning kasutage ära võimalust süüa soodsaid ja fantastilisi Itaalia tooraineid. Ostke kohalikke köögivilju, puuvilju ja mereande turgudelt, mozarellat ja parmigianot juustupoest ning ärge püüdke igal päeval ringi rännata, et leida sobivat restorani, millega te lõpuks rahule ei pruugi jääda. (Proovige muidugi restorane ka!) Enamikest supermarketitest, mida ei ole küll igal pool, saab osta ka värsket pastat. Väljas tasub süüa kindlasti hommikusööki värske panini ja imehea kohviga, õhtuoodet tuleks võtta mõnes veinibaaris püsti seistes-nii teevad kohalikud. Öisteks pidustusteks seal kohti väga palju just ei ole-kõigest üks klubike kuskil teadmatus kohas. Veinibaaride sulgedes minnakse, kas magama või jätkatakse pidu mõnel piazzal oma prosecco ja snäkkidega, mis eelnevalt valmis varuma peab!

Jään kindlasti ootama Itaalia ja Veneetsiaga taaskohtumist. Ja nagu algusel mainisin-see linn juba meelest ei lähe.

DSC_0439 DSC_0451 DSC_0456 DSC_0490 DSC_0403 DSC_0479 DSC_0383 DSC_0347 DSC_0301 DSC_0330 DSC_0474 DSC_0492 DSC_0497 DSC_0480

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s